• Igapäevane tegevus
  • Ajaveeb
  • Ajalugu
  • Sümboolika
  • Sõprusorganisatsioonid
  • Teised akadeemilised organisatsioonid
  • Liikmed
    • Tallinna koondis
    • Tartu koondis
    • Vilistlaskogu
  • Liitumine
  • Kontakt
  • Ajaveeb
  • Sümboolika
  • Sõprusorganisatsioonid
  • Teised Ak. orgid
  • Liikmeskond
    • Tartu koondis
    • Tallinna koondis
    • Vilistlaskogu
  • Liitumine
  • Facebook
  • Instagram
  • YouTube
  • Siseveebi
EÜS Põhjala

SELTSIST

Loe lähemalt meie igapäevase tegevuse kohta

AJALUGU

Avasta kust sai EÜS Põhjala alguse

KONTAKT

Võta meiega ühendust                      

1920ndad

1927 | Legendaarne õppejõud saab doktoriks

  • Autor Kadi Raal
  • Kategooriad 1920ndad, 1930ndad
  • Kuupäev 3. november 2019

Ekskursandid kodumaa loodust tundma õppimas 1935. aastal, ekskursiooni juht Johannes Piiper keskel heledas mantlis.

Omal ajal kuulus põhjalaste kirjusse perre zooloog Johannes Piiper, kes on ajalukku läinud kui üks esimesi eestikeelse populaarteadusliku looduskirjanduse üllitajaid. Tema tuntuimad teosed on neljaosaline “Pilte ja hääli kodumaa loodusest” ja “Rännakud Eesti radadel”. Mainimist väärib tõik, et viimase ilmudes oli Piiper juba 86-aastane.

Piiper kirjutistele on omane värvikas keelekasutus. Ilmselt teavad kõik, kes kunagi on osalenud Tartu ülikooli linnuvaatluse praktikumis, et punarinna laul on nagu klaaspärlite puistamine marmortrepile. See võrdlus kuulub loomulikult Piiperile. Olgu veel mainitud, et just tema pani aluse ka siiani toimuvatele linnuvaatluse välipraktikumidele Raadi kalmistul.

1927. aastal sai Piiperist Tartu ülikooli korraline professor. Samal aastal kaitses ta Londonis oma doktoritöö lindude selgroo võrdlevast anatoomiast.

Ilmavalgust nägi Piiper 1882. aasta aprillis Tallinnas ning ta kasvas üles voorimehe peres. Ta lõpetas Tallinnas Nikolai gümnaasiumi ning siirdus seejärel Venemaale, kus 1913. aastal lõpetas Peterburi ülikooli loodusteaduskonna.

Seejärel töötas Piiper kooliõpetajana, kuid 1919. aastal kutsuti ta Tartu ülikooli zooloogia lektoriks. 1924. aastal sai temast erakorraline professor. Õppejõuna töötas Piiper kokku 40 aastat (1919–1959) ning temast sai tudengite seas legend. Nimelt võisid tema ülipõhjalikud eksamid kesta päeva või kauemgi.

1924. aasta oli Piiperi jaoks eriline veel teiselgi põhjusel: talle sündis poeg, kes kandis isaga täpselt sama nime ning kellest sai samuti professor – füsioloogiaprofessor maailmakuulsas Göttingeni ülikoolis.

Piiper tegutses arvukates erialaseltsides ja organisatsioonides. Näiteks oli ta 1922-1929 Eesti Loodusuurijate seltsi president ning asutas ka selle ornitoloogiaosakonna.

Piiper suri 5. oktoobril 1973 ja on maetud Tartusse Raadi kalmistule.

Johannes Piiperi eksliibris

Grupipildi foto: Rahvusarhiiv

Tag:põhjalased, Tartu, ülikool

  • Share:
author avatar
Kadi Raal

Eelmine postitus

1940 | Oma kodu Tallinnas
3. november 2019

Järgmine postitus

1959| Stockholmis puhutakse üliõpilaskogule elu sisse
6. september 2020

Rubriigid

  • Ajalugu
    • 1910ndad
    • 1920ndad
    • 1930ndad
    • 1940ndad
    • 1950ndad
  • Uudised

Viimased postitused

Sõpruslepingu pidulik allkirjastamine laua taga, Põhjala, ENÜSi ja ESO liikmed. Taustal organisatsioonide lipud.
1930 | ESO sõpruslepingu sõlmimine
08okt.2021
1959| Stockholmis puhutakse üliõpilaskogule elu sisse
06sept.2020
1927 | Legendaarne õppejõud saab doktoriks
03nov.2019

Sildid

1910ndad 1920ndad 1940ndad 1950ndad arutelu heategevus külalisõhtud pagulus Peterburi pidustused poliitika Põhjadraama põhjalased Roosikrantsi Rootsi sport sõjakeeris sümboolika Tallinn Tartu teater Ukraina volber väliskoondised võrkpall ülikool

Põhjalast

EÜS Põhjala on Eesti vanim üliõpilassegaselts, mis loeb enda asutamiseks 1884. aastat. Pika eluea jooksul on Põhjala andnud märkimisväärse panuse Eesti riigi, rahvuse ja kultuuri hüvanguks. Samuti ollakse pidevalt muutumises ning Põhjala näo kujundavad tema liikmed.

Erinevalt enamikest akadeemilistest organisatsioonidest ei tee EÜS Põhjala olulist vahet oma noor- ja tegevliikmete vahel. Samuti ei allutata oma liikmeid karmile korrale, ei sunnita neid kindlal viisil riietuma või mõtlema. Olles selts, on EÜS Põhjala korporatsioonidest vabameelsem ja isikukesksem. Seltsi liikme arvamust ei suruta alla, pigem lausa ootame kõigilt selle olemasolu. Esimestest päevadest on liikmel võimalik seltsielu kujundada oma näo järgi ja teisi liikmeid oma kogemustega rikastada.

EÜS Põhjala Tallinna koondis

Aadress: Roosikrantsi 8b, Tallinn, 10119 

tallinn-kirjatoimetaja_AT_pohjala.ee

EÜS Põhjala Tartu koondis

Aadress: Jakobi 23, Tartu, 51006

Telefon: +372 74 23 552

tartu-kirjatoimetaja_AT_pohjala.ee

Oled liige? Sisene siseveebi