Eks meil tuleb inimestena kogu aeg ette, et õpime ka väljaspool formaalset ülikooliharidust. Toimugu see siis Seltsi koosolekutel, ürituste korraldamisel, protokollimisel, lihtviisil inimsuhtluse edendamisel või ka hobitegevuste käigus, näiteks millegi uue omandamisel ehk kokkuvõtvalt – õpime alatasa! Minu elus oli …
Aprillis toimus EÜS Põhjala poolt korraldatud paneeldiskussioon teemal – Kas Eestisse on mõistlik rajada tuumajaam? Diskussioonil võtsid sõna oma ala spetsialistid: Marti Jeltsov, Madis Vasser, Einari Kisel ja Annela Anger-Kraavi. Suur aitäh kõigile, kes üritusest osa võtsid ja mõtteid jagasid …
Sõpruslepingu allkirjastamine 10.10.1930 Akadeemilisel maastikul on kujunenud heaks kombeks, et seltsidel ja korporatsioonidel on üks või mitu sõpruslepingut mõne teise organisatsiooniga. EÜS Põhjala jaoks on selline lepinguline partner Helsingi Ülikooli juures tegutsev üliõpilasorganisatsioon Eteläsuomalainen osakunta, lühendatult ESO. ESO on Soomes …
EÜS Põhjala üliõpilaskogu asutamiskoosolek 8. novembril 1959. aastal Stockholmis. Istuvad (paremalt): Jaak Maandi, Roland Harm, Peet Hõbeda. Seisavad: Henn Aamisepp(?), Ants Roosme, Mart Põllupüü. Teise maailmasõja ajal õnnestus umbes sajakonnal põhjalasel Nõukogude võimu eest välismaale põgeneda. Näiteks Stockholmis ootas põhjalasi …
Ekskursandid kodumaa loodust tundma õppimas 1935. aastal, ekskursiooni juht Johannes Piiper keskel heledas mantlis. Omal ajal kuulus põhjalaste kirjusse perre zooloog Johannes Piiper, kes on ajalukku läinud kui üks esimesi eestikeelse populaarteadusliku looduskirjanduse üllitajaid. Tema tuntuimad teosed on neljaosaline “Pilte …
vil!! H. Arman (vasakul, 1936. aastal) ja O. Puuraid (1938. aastal). Põhjalastel ei olnud Peterburis tegutsedes oma seltsikorterit. Alaliselt seltsile kuuluvaid ruume polnud ka esimestel Eestis tegutsemise kümnenditel. Koos käidi põhjalaste korterites, samuti teiste organisatsioonide ja koolide ruumides kui ka …
Vil! R. Sinka (keskmises reas vasakult teine) doktoripromotsiooni puhul korraldatud pidulik koosviibimine. 1928. aastal nägi Põhjala pere esmakordselt lippu, mis on ühelt poolt taevasinine ning teiselt poolt valge. Lipu kinkis seltsile vilistlane Mihkel Pung ja selle valmistas tema abikaasa Marianna …
Vasakul vil! Karl Kark, paremal tema hauakivi Tallinna Siselinna kalmistul. 1. detsember 1924. Kahetus teoksil Tallinnas lippude vahetus. Töörahva kommuuni tunast, sini-must-valge vastu punast pakub käputäis vetelaguseid käratsevaid piiritaguseid. Kaasa ei lähe tööline tark. Balti vaksalis mõrvati põhjalane teedeminister Kark. …
Kuigi Vabadussõda oli lõppenud, ei olnud maailmasõja ja Venemaa revolutsioonide segadused veel lõplikult klaariks saanud. Eesti vabariigi esimestel aastatel liikus siin mitmeid kommuniste, kes Nõukogude Liidust tuge said ning püüdsid endiselt maailmarevolutsiooni läbi viia. 1922. aasta 3. mai hilisõhtul leidis …
Juunis külastasid põhjalased ning nende kaaslased ja sõbrad Peterburi ja selle lähiümbrust. Eesti riigi 100. sünnipäeva puhul sooviti reisil suunduda tagasi oma juurte juurde ning käia ära seltsi sünnikohas. Nimelt asutasid EÜS Põhjala 1884. aastal Peterburis õppinud eestlastest tudengid Sõbrade …