1918 | Põhjalased vabadussõjas

Põhjala asutati Peterburis, kuid 1917. aasta revolutsioonide keerises sattusid paljud põhjalased Eestisse ning seltsi tegevust polnud Venemaal võimalik jätkata. Põhjala tegutses mõned kuud ka Tallinnas, kuni 1918. aasta veebruaris alanud Saksa okupatsioon seltsi põranda alla surus.

Põhjalased liikusid üle Eesti laiali ning saatuse tahtel sattus seitse aktiivset liiget Narva, kus nad moodustasid kolmeks kuuks Põhjala koondise. Iseseisvussõja puhkemine nõudis põhjalastelt täielikku pühendumist riigikaitsele, mistõttu seltsi tegevuseks ei jäänud aega. Narvas tegutsenud põhjalastest nimetati Richard Övel linna komandandiks, Voldemar Palitser politseiülemaks ja Heinrich Laretei kohaliku Kaitseliidu ülemaks. Selts kogus oma liikmetelt raha, millega toetati kümneid rindel viibivad põhjalasi.

Vabadussõja ajal Eesti riigis juhtivatel positsioonidel olnud põhjalastest väärib märkimist näiteks toonane Tallinna linnapea Aleksander Hellat, Eesti Panga esimene president Mihkel Pung, esimene riigisekretär Theodor Käärik, välisminister Ado Birk ja siseminister August Peet.

Fotod: Rahvusarhiiv